Viimase õhtu meeleolud

Hmm mina seda neegrit, kes peeglit pildistab, küll ei tea - ja minu voodis!!! :o

Istun nyyd siin hotellis ja ajan poole euri eest liitrilt soetatud sangriat näost sisse ja kurvastan. Homme juba tagasilend. Just nüüd, kus saare olud hakkavad tuttavamaks saama, päevitada ja ujuda tahaks veeljaveel, mõned olulised objektid on ka nägemata ja matkaks sinna meeleldi, kohalikud ilueedid juba sõbrustavad, turistid küsivad teed (ma vist ei näe välja nagu briti turist, need siin põhiliselt ongi, ja ma ei liigu mitmekesi suu ammuli nagu enamus turiste siin), kus oleks nagu juba sisse elatud - tuleb pakkida kott ja leida see Ryanairi lennuk, mis mind tagasi Charleroisse peaks viima. Sõu säääd. Ja paratamatult jääb sellistest erilistest kohtadest mingi ärevus hinge. Miskipärast Hispaania on just SEE koht, ntx Itaalias ei teki SEDA tunnet, kuigi ka on ilus ja soe. Lanzarotele ma oma olematut autot aga alatiseks ei pargiks, seda sellepärast, et siin on vaid kivid, mulle meeldiks rohkem aegajalt paljajalu muru niita. Mallorca on ikkagi parem. Aga Lanzarote on omapärasem. Kõik see tekitab plaane millalgi ka ülejäänud Kanaarid üle vaadata - sest iga saar olevat erisugune - nagu Baleaaridki. Suur tänu senjoor Cesar Manrique'le, tänu kellele on saarel veel rohkem vaadata, kui muidu oleks olnud, kes suutis saare veel erilisemaks teha, samas võideldes ametnike vastuseisuga.

Kusjuures ma ei ole siin näinud ühtki eestlast ega mitte ka soomlast! Nagu juba ütlesin, põhiliselt britid ja ka sakslased.

Õhtul tegin veel paar pilti, siin mingi suvaline villa
ja vulkaanid

ja 1 poe hoovist leidsin suure ilusa balkoni.
Kindlasti kirjutan ka homsest ärasõidust. Siia lõppu aga 1 anektoot, mida giid Michael pajatas:

Küsib kaamlilaps emalt, et miks neil nii pikad jalad on. Ema vastuseks, et nad kõrbes liiva sisse ei vajuks. Järgmisena küsimus, et miks neil nii pikad ripsmed on. Ema vastus, et kui kõrbes liivatorm on, siis see kaitseb nende silmi. "Aga miks meil küür(ud) on?" - "Selleks, et kõrbes ellu jääda, hoiame me seal oma toiduvarusid." "Emme, aga miks me Londonis oleme?" .....

Joon nyyd sangria ära ja olen kurb edasi.